Kristjan Jansen , interaction designer. I teach, talk and have a podcast. Here is my portfolio & CV. Find me in Twitter, Facebook, LinkedIn, Github, Instagram & Gmail.

@alesis Was the iO|14 Firewire testing on Lion successful? Any date for new drivers?

22. 7. 2011 in Twitter

Kuidas tõlkida väljendit astroturfing? https://en.wikipedia.org/wiki/Astroturfing Sünteetilised rohujuuretasandi liikumised?

19. 7. 2011 in Twitter

@hjames Fixed the double comments, thanks for the feedback!

18. 7. 2011 in Twitter

Found from the archive -- "Short History of Drupal" presentation

Almost a year ago, in Oct 2010 I made a presentation about Drupal history in the first ever Drupalcamp Baltics conference. In some hazy reason I never published the slides. Just found them today, so it's time for a Drupal Time Machine again. Check out those young faces, long-lost archive screenshots and other curio from the Drupal glory days. Here are the slides:

Short History of Drupal (3.6 MB PDF)

Want more? There's also an agentrickard's talk Lessons from Drupal 3 from Drupalcon Chicago.

16. 7. 2011 drupal english presentations

Found from the archive: "Short history of #drupal" presentation http://kika.trip.ee/node/491

16. 7. 2011 in Twitter

@jaanus Nice to see fading messages in @cremeapp v2 but I would tinker opacity even more

16. 7. 2011 in Twitter

Katusekinos saab veelkord näha gruuvivat Brasiilia muusikadokki, homme 23:00 http://www.katusekino.ee/programm/2-nadalat/154.html loe lisaks http://kika.trip.ee/node/557

15. 7. 2011 in Twitter

Promoting #drupal in Estonian public sector http://kika.trip.ee/node/565 There's a big closed source corporate Java elephant in the room

21. 6. 2011 in Twitter

Drupal avalikus sektoris

Esitasin RISO ja RIA korraldatud veebide koosvõime päeval ettekande Drupal avalikus sektoris (2.3MB PDF).

20. 6. 2011 eesti presentations

My #drupalcampest presentation is now on video http://kika.trip.ee/node/562, rest of the sessions here https://vimeo.com/album/1625300

19. 6. 2011 in Twitter

Drupalcamp Estonia 2011 video and slides

Here's my presentation from Drupalcamp Estonia, talking about upgrading to Drupal 7 and latest Drupal 8 developments. My slides can be found here (PDF), rest of the presentations videos can be found in Vimeo and slides in Slideshare.

Yep, the event was rocking, it was quite an upgrade from our 2009 forest brothers camp to a futuristic postindustrial Ülemiste City. Also, do not miss the photos from the event, including the obligatory group one.

17. 6. 2011 english presentations

My slides from #drupalcampest http://kika.trip.ee/node/562 about #drupal 7 & beyond. So many new faces in #drupalcamp, full of energy, wow!

17. 6. 2011 in Twitter

Just finished #drupalcampest talk on #drupal 7 and beyond, slides up soon. Also, we got video recording for camp in the last moment, yay!

14. 6. 2011 in Twitter

Ainult viis päeva Eesti #drupalcamp 'ini, registreeri end nüüd: http://bit.ly/iK9xmJ See läbi ostukorvi regamine on veider aga saab hakkama.

9. 6. 2011 in Twitter

Uma Noite Em 67

Järgnev artikkel ilmus Sõpruse kino ajalehes La Strada nr 9 .

Anton: Räägime veidi 60ndate lõpu Brasiilia levimuusika-maastikust. Ennekõike võib seal näha 50ndate teisel poolel sündinud bossa nova’t, mille esimene laine oli selleks ajaks läbi ning käes oli bossa teine laine, mille lüürika oli laetum ja sotsiaalsem, seda just 1964. aasta militaarse riigipöörde taustal.

Kristjan: Jah, ühest küljest oli bossa nova saanud täiskasvanuks, kuid parasjagu oli õhus ka Elvisest ja rock’n’roll’ist innustust saanud muusikaline laine Jovem Guarda (Noor kaardivägi), mis heitis kinda vanemale põlvkonnale ning oli orienteeritud teismelistele ja rikkamatele linnanoorele. Jovem Guarda oli suhteliselt kommertslik, lähtus USA mainstream’i kõige lihtsamast osast ja tegi seda praktiliselt üks-ühele järgi.

Kui Brasiiliasse oli kohale jõudnud ka biitlite muusika – just nende 60ndate lõpu psühhedeelsem ja hullumeelsem pool. Hakati mõistma, et kerglasel kidrarokil on veel mingi teinegi mõõde taga: sellega sai olla intelligentne, anda edasi edasi sõnumit, olla intellektuaalne, muuta muusika vastupanuvahendiks ning relvaks.

Eelpool mainitud mõjutajad langesid kokku ka põlvkonnavahetusega – avalikkuse ette oli äkitselt ilmunud rühm 22–23-aastaseid noori andekaid muusikuid ja heliloojaid, midagi meie Horoskoobi sarnast. Ikka sünnivad noored hääled ühtse lainena, mis tollel momendil ehk polegi nii tuntav, hiljem aga saadakse uue seltskonna tähtsusest paremini aru.

Veel üks asi, mis filmist peaaegu et välja ei tulegi, kuid mida hetkekski unustada ei tohiks – 1964. a. alanud sõjaväeline diktatuur oli pöördeid kogumas, kraane keerati järjest rohkem kinni ja päris mitu staari, kes filmis figureerivad, võeti kaks aastat hiljem võimude poolt kinni ja saadeti paariks aastaks maalt välja.

A: Need olid Gilberto Gil ja Caetano Veloso. Ka Chico Buarque pidi mõneks ajaks lahkuma, vaatamata sellele, et filmis võib teda näha paipoisi ja n.ö. vanameelsete väärtuste kandajana, kuid muusiku ja alustava kirjanikuna polnud ju temagi võimude jaoks poliitiliselt piisavalt korrektne?

K: Nii oli. See õhtu São Paulos oli mõnes mõttes nagu pidu katku ajal. Eesmärk oli kaasata võimalikult palju televaatajaid, saada võimalikult suur reiting, midagi meie superstaarisaate sarnast. Igasse peresse jõudmiseks oli Brasiilia telekanalitel kaks teed: tootes telenovela’sid ehk seebikaid või tehes just taolisi muusikasaateid. Sotsiaalses mõttes võiks seda telekas toimunud laulukonkurssi isegi veidi hukka mõista, sest puudus igasugune julgus teha riigikriitikat: samal ajal kui diktatuuri hammasrattad järjest tugevamini ragisema hakkasid, lauldi lava peal, naeratus näol. Jällegi mõnes mõttes paralleel Eestiga – 60ndatel oldi meil küll alasi ja haamri vahel, aga lõõritati nii, et vähe polnud ja siiamaani tundub selle aja retromuusika (ja sealtkaudu esmapilgul ka elu üldiselt) päikseline ja muretu.

A: Kas seda filmi võib üldse vaadata ka ilma taustainfota? Lõppude lõpuks oli tegemist siiski laulukonkursiga ja muusika peaks ju enese eest rääkima.

K: Muidugi, filmis kuuleb palju lihtsalt väga häid laule: nii et kui vaataja tausta ei tea ja ehk sellest ei huvitugi, saab ta siiski kätte portsu ajatut muusikat, mida ei olegi vaja defineerida. See on äärmiselt elav, musikaalne, võimsa sisemise energiaga kaasahaarav muusika. Kui keegi tahab siiski ka süveneda, saab analüüsida näiteks filmis kooseksisteerivat stiilide segu: seal on nii samba-põhjasid, orkesteeritud instrumentaali, klassikalist biitbändi kui ka võimast vokaalkvartetti. Seda kõike tasub tähele panna, sest iga konkursilugu on kokku pandud erinevatest koostisosadest. Lisaks on “Üks õhtu…" väga hea sissejuhatus tutvumaks Brasiilia muusika võtmetegelastega, kes defineerisid sealset muusikat järgmised paarkümmend aastat ja teevad seda siiamaani.

A: Kuid miks on filmis figureerivd artistid isegi pool sajandit hiljem Brasiilias nii populaarsed?

K: Tookordsed artistid olid tegelikult tõelised intellektuaalid. Nende hulgas oli filosoofiatudeng (Caetano Veloso), kuulsa kirjaniku poeg ja hilisem armastatud kirjanik (Chico Buarque), Gilberto Gil’ist sai hiljem Brasiilia kultuuriminister jne. Seega ei olnud tegemist pelgalt meelelahutajate vaid märgiliste tegelastega, kellel on Brasiilia ühiskonnas siiani hääl ja kaal.

A: Üks asi, millest vist filmi vaatama hakates ei tohiks ennast ehmatada lasta, on laulukonkursi vorm ja formaat – taustaorkester lava peal, kõigil seljas viksid ülikonnad. Kuid samas oli seal ka konflikte, sest leidus ka muusikuid, kes smokingust keeldusid.

K: Smoking on seal võtmesümbol – muusikud ja muusika enne ning peale smokingut. See, kuidas ühele lauljale pannakse pulloverile pintsak peale, et ta vähegi ontlikum välja näeks; kuidas akadeemilisele lavale tulevad kostümeeritud tegelased…

Siin võiks nimetada kollektiivi Os Mutantes, n.ö. “mehi metsast", kes aasta hiljem andsid välja plaadi, mis sai Becki ja Kurt Cobaini lemmikalbumiks. See oli Brasiilia noorte versioon biitmuusikast ja psühhedeeliast. Peamine väärtus nende muusikas ja helikeeles (mida nad ka intervjuudes on öelnud) on see, et nad tahtsid mängida "päris" rock’n’roll’i, aga lihtsalt ei tulnud välja. Nad tahtsid kopeerida, ent iga kord kui nad üritasid, hakkas nende taust ja muusikaline mõttemaailm segama. Tagantjärele vaadates jumal tänatud, et segas, sest enamasti sünnivadki kõige huvitavamad asjad just siis, kui traditsioonipõhisesse kultuuri midagi võõrast integreerida. Siiamaani võtab Brasiilia väljast mõjusid vastu ja suudab neid nii põnevalt ümber töödelda, et tihtipeale ei tunne lõpptulemuses neid mõjusid enam äragi. Seda kultuuride kohtumist ja segu näeb ka filmis. Näiteks lugusid “Domingo no parque" või “Alegria, Alegria" on stiililiselt täiesti võimatu määratleda. On küll biitpopi elemente, aga kõik muu seal ümber –- akordiprogressioonid; see, kui veidralt meloodia liigub -- kõik see ei meenuta üldse Briti või USA bändide poolt tehtut.

A: Konkursi nimi oli Festival de Música Popular Brasileira (lühendina Festival de MPB), eesti keeles “Brasiilia populaarmuusika festival". Tõenäoliselt läks termin MPB nii laildaselt käibesse just tänu sellele lauluvõistlusele?

K: Jah, ilma festivalita ei oleks sellest terminist saanud seda, mis ta oli ja on ka praegu. MPB ei ole tegelikult täpsem sama termin kui meil kasutatav mõiste “levimuusika". Ehkki tol ajal oli MPB stiililiselt kõige täpsemalt määratletud – see oli nooremate muusikute tehtud värske levimuusika, millel oli kõvasti USA ja briti mõjusid, kuid ka palju Brasiilia elemente (kasvõi samba ja bossa mõjud) – siis juba järgmise kümne aasta jooksul muutus mõiste nii häguseks, et oli raske sellega midagi muusikaliselt defineerida. See ei määratlenud enam mingit konkreetset kõla ega stiili. Kadunud MPB siiski ei ole, sest Lissaboni muusikapoodides on olemas terved MPB riiulid, kus leidub Brasiilia muusikat, mis ei ole samba, bossa, funk ega forró.

A: Filmis näidatav konkurss oli televisiooni otseülekanne. Kas võib näha ka mingeid paralleele tänaste analoogsete teleprojektidega?

K: Filmis on tõesti huvitav vaadata, kuidas tolleaegne teletööstus toimis, sest mõned aspektid on üllatavalt sarnased tänapäeval pakutavaga, eriti mis puudutab intriigide kiskumist ja isikustamist. Mõned asjad on ka muutnud – mustvalges teleülekandes kirjeldatakse, millist tooni on saatejuhi kleit ja kõrvarõngad… tänapäeval selleks enam vajadust ei ole!

Rääkides publiku reaktsioonidest on põnev jälgida, kuidas näiteks üks artist (Sérgio Ricardo) jääb selgelt publikule alla ja kaotab enesevalitsuse, samas kui teine (Caetano Veloso) pöörab pealtvaatajate segaduse esinemise käigus enda poolele. Publiku kisa on show osa ja seda tuleb tähele panna.

A: Poole “Ühest õhtust…" moodustavad intervjuud asjaosalistega, mis on tehtud tänapäeval. Kas ka sealt oleks Eesti filmivaatajal midagi põnevat leida?

K: Nendes uutes intervjuudes saab esiteks näha, kuidas keegi on 40 aastaga vananenud (enamjaolt näevad tollased artistid ka praegu väga head välja!). Teiseks on seal aga humoorikaid momente, näiteks see, kuidas Gilberto Gil peab välja vabandama oma noorpõlve rumalusi. Näiteks osales ta elektrikitarride vastases meeleavalduses, kusjuures kogu ülejäänud karjääri kasutas ta pidevalt elektrikidrat. Selle Gil’i naljaka väljavingerdamise peale naeris São Paulo kinopublik igastahes täiest südamest…

A: Ja lõpetuseks – miks ja kes ikkagi peaks seda filmi vaatama?

K: Loodan et film puudutab suht laia vaatajaskonda, nii inimesi kes pole peaaegu üldse Brasiilia muusikaga kokku puutunud (või teavad äärmisel juhul bossa novat või sambat) kui ka tõelisi fänne. Võtmepõhjus vaatamiseks on see, et filmis näidatav kontsert on unikaalne hetk Brasiilia muusika ajaloos, sest ühel õhtul sai väga palju häid juhuseid kokku. Sarnaseid laulukonkursse toimus mitmeid aastaid nii enne kui pärast, kuid just “Ühes õhtus…" näidatav oli The Show. Ei varem ega hiljem ei ole Brasiilias juhtunud midagi, millel oleks muusikaajaloo perspektiivis olnud ligilähedanegi tähtsus.

Lõpetuseks konkursi võidulaul, Edu Lobo "Ponteio". Kuna publiku kisa seest pole palju muusikat kuulda, siis soovitame kuulata loo plaadistust (MP3).

24. 5. 2011 eesti music

Kirjutasin koos sõbraga artikli Brasiilia muusikast, täpsemalt ühest 67 aasta kontserdist. Loe, kuula ja vaata http://kika.trip.ee/node/557

24. 5. 2011 in Twitter

Kassas sisestas vanaproua PINi 5 x - kätevärina puhul toksab ranne vastu pilus olevat maksekaarti ja tehing katkeb #väikesedkatkisedasjad

23. 5. 2011 in Twitter

RT @mimproject Heippa-hei, MIMprojecti tälla, moi! We are set in Turku and got our container up next to a http://www.turku.fi/Public/default.aspx?culture=en-US&contentlan=2&nodeid=4436 #mimproject

17. 5. 2011 in Twitter

#drupalcamp Estonia in June 14 announced https://groups.drupal.org/node/148524 Let's see how #drupalestonia community has grown #drupal

12. 5. 2011 in Twitter

RT @mimproject From vegetable-oil cars to DIY wind turbines: "Making of MIM" documentary https://vimeo.com/23013900 #mimproject

29. 4. 2011 in Twitter

Hey @drupalcvstroll, it's time to wake up and do some diggin' in glorious goldmines of Drupal history http://kika.trip.ee/node/549 #drupal

14. 4. 2011 in Twitter

Sandbox Time Machine

Now and then in Drupal-land we encounter ideas what are already tried in the past. This includes recently introduced Git sandboxes – temporary project spaces what can contain experimental stuff: prototype code, alternative takes on modules etc.

Now lets rewind back 8 years: meet CVS sandboxes – somewhat similar concept introduced in early days of Drupal when community of core contributors started to emerge but there were no issue/patch queue as we know it. Also as there were no module/theme versioning at that time, the devs somehow needed to maintain their -dev versions of their code.

So, sandboxes were introduced, located under contributions/sandbox/<em>username</em> where users with CVS write access could store their stuff. It's hard to pinpoint the excact beginning date of the sandboxes, my personal quess would be late 2002 – early 2003 but please correct me here.

But enough of old stories, lets get to the fun part: diggin' some 'boxes. Although both repository viewers, cvs.drupal.org and drupalcode.org are now defunct, CVS sandboxes are still accessible via running

 cvs -z9 -d:pserver:anonymous:[anonymous@cvs.drupal.org](mailto:anonymous@cvs.drupal.org):/cvs/drupal-contrib checkout -d sandbox contributions/sandbox

Warning: this gets you all sandboxes, 130MB in total by 292 users.

Here are some findings from my own stash, such as a very rare mockup for Drop.org, (precursor of Drupal Planet) from March 2003:

README states:

This directory consists concept sketches and neccessary image files to to make bluemarine.theme suitable for www.drop.org portal.Unfortunately I do not have time to implement these changes myself, I hope someone will take a lead.

Also there's a usability analysis, redesign proposal and IA for Drupal admin section from Nov 2003 what almost sounds like a D4UX project of the era:

First of all we must ask ourserves – why should we the vistit admin page at first place? What are the tasks we do often? What are the admin sections we rarely vistit? /…/ Current Drupal admin page is a victm of its own über-modularity. All admin links are treated as equal, but in reality they are not. /…/

Note that this is only the beginning, it was the checkout in the latest known state. Checking out stuff using different CVS timestamps or branches could earth more hidden gems.

So what's in your sandbox? Just type the following, replacing username with your CVS username

 cvs -z9 -d:pserver:anonymous:[anonymous@cvs.drupal.org](mailto:anonymous@cvs.drupal.org):/cvs/drupal-contrib checkout -d sandbox-*username* contributions/sandbox/*username*

and launch your Sandbox Time Machine before @drupalgitgremln pushes it to the void!

14. 4. 2011 drupal english

#mimproject otsib ergomeetrit mida elektrigeneraatoriks ümber ehitada. Eesti teater energiasõltumatuks! http://mimproject.org/node/181

9. 4. 2011 in Twitter

@cafebruno ja @restoranperla - ärge visake Twitteri-lusikat nurka!

4. 4. 2011 in Twitter

Simple Git branch indicator

Here's the super-simple Git branch indicator: it leaves the default OSX Snow Leopard command prompt formatting intact, just appends (branchname) to a prompt if you happen to be in Git directory.

Add this sippet to your ~/.profile or ~/.bash_profile:

 function parse_git_branch { git branch –no-color 2&gt; /dev/null | sed -e ‘/^[^*]/d’ -e ‘s/* \(.*)/(\1)/’ } export PS1="\h:\W \u\$(parse_git_branch)\$ "

Thanks to Jerad for inspiration over Lullabot!

1. 4. 2011 git english

Add simple Git branch indicator to OSX shell prompt: http://kika.trip.ee/node/544 #git

1. 4. 2011 in Twitter

Hey @meieraha, perhaps http://ocanvas.org/ is the lighter alternative for processing.js you are using? #garage48

1. 4. 2011 in Twitter

Latvian #garage48 projects: http://fish2tank.com stands out: solves actual problem, doesn't have "hyped-product for x" syndrome and looks OK

28. 3. 2011 in Twitter

Spent pointless 6 hrs debugging Google Fusion Tables API for @keskkonnateated. Never pick frameworks to "save time" #garage48

27. 2. 2011 in Twitter

Anybody to share miniUSB-USB cable? Room 649 in #garage48

27. 2. 2011 in Twitter